TEISIPÄEV 25. JAANUAR 24. jaanuar ann
TEISIPÄEV 25. JAANUAR
Failid ritta 1-2-3: fotod, videod, dokumendid
Mõtle välja, kui paljudes nutiseadmetes, andmekandjatel ja kaustades asuvad sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, paljud on aegunud, ebakvaliteetsed ega sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid kindlasti tuleviku jaoks säilitama?
Proovi neid süsteemsemalt kaustadesse korraldada ja loo omale kaustad vastavalt enda tegevustele. Näiteks „kool“, „töö“, „reisid“, „huviringid“, võid nendesse kaustadesse ka aasta numbrite järgi luua alamkaustu.
Leia üles enda kõige digiprügisem nurgake - kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta näiteks ette Allalaadimiste kaust (Downloads) ja Töölaud (Desktop), kustuta ära ebavajalikud failid ja tõsta säilitamist vajavad sobivatesse kaustadesse. Nutiseadmes ära unusta üle vaadata, mida kõike oled sotsiaalmeediast ja vestlustest allalaadinud.
Telefonides on tavaliselt kõige mahukam osa sorteerimata fotod ja videod - alusta fotode sorteerimisega, kustutades udused ja üksteist duubeldavad ning lõpuks tõmba säilitamist väärt fotod sobivasse kausta kas enda arvutis või välisel andmekandjal.
Kõigi failide säilitamine sinu digiseadmetes viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks, neelab rohkem energiat ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvaketas). Digiseade võib alati ka puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud.
Kas teadsid? 90% maailmas olemasolevatest digitaalsetest andmetest on loodud just viimase paari aasta jooksul, sest interneti kasutamine üle maailma muutub aina kättesaadavamaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga maailma inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega kõiki igapäevateenuseid tarbides (näiteks poes ostes), kus sinu kohta andmeid luuakse ja hoiustatakse.
TEISIPÄEV 25. JAANUAR
Failid ritta 1-2-3: fotod, videod, dokumendid
Mõtle välja, kui paljudes nutiseadmetes, andmekandjatel ja kaustades asuvad sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, paljud on aegunud, ebakvaliteetsed ega sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid kindlasti tuleviku jaoks säilitama?
Proovi neid süsteemsemalt kaustadesse korraldada ja loo omale kaustad vastavalt enda tegevustele. Näiteks „kool“, „töö“, „reisid“, „huviringid“, võid nendesse kaustadesse ka aasta numbrite järgi luua alamkaustu.
Leia üles enda kõige digiprügisem nurgake - kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta näiteks ette Allalaadimiste kaust (Downloads) ja Töölaud (Desktop), kustuta ära ebavajalikud failid ja tõsta säilitamist vajavad sobivatesse kaustadesse. Nutiseadmes ära unusta üle vaadata, mida kõike oled sotsiaalmeediast ja vestlustest allalaadinud.
Telefonides on tavaliselt kõige mahukam osa sorteerimata fotod ja videod - alusta fotode sorteerimisega, kustutades udused ja üksteist duubeldavad ning lõpuks tõmba säilitamist väärt fotod sobivasse kausta kas enda arvutis või välisel andmekandjal.
Kõigi failide säilitamine sinu digiseadmetes viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks, neelab rohkem energiat ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvaketas). Digiseade võib alati ka puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud.
Kas teadsid? 90% maailmas olemasolevatest digitaalsetest andmetest on loodud just viimase paari aasta jooksul, sest interneti kasutamine üle maailma muutub aina kättesaadavamaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga maailma inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega kõiki igapäevateenuseid tarbides (näiteks poes ostes), kus sinu kohta andmeid luuakse ja hoiustatakse.
